Riigikohus käsitles enda hiljutises lahendis olukorda, kus vangile anti vale ravim. Juhtum tõstatab olulise küsimuse: kas kahju on hüvitatav ka siis, kui patsient tegelikult vale ravimit ei võta, kuid olukord tekitab hirmu, ebakindlust või ohuolukorra?
See on hea näide sellest, kuidas hinnata meditsiiniteenuse nõuetekohasust ja patsiendile tekkida võivat kahju — eriti olukorras, kus raviviga jäi realiseerumata tänu patsiendi enda tähelepanelikkusele.
Mis juhtus?
Tegelikud asjaolud: vangile anti ravimi jagamisel vale ravim. Ta märkas seda enne allaneelamist ning ravim jäi võtmata.
Vang esitas riigi vastu nõude, väites põhiliselt järgmist:
- talle anti potentsiaalselt ohtlik ravim, mis oleks võinud tekitada tervisekahjustuse;
- juba ainuüksi sellise ohu tekkimine põhjustas talle mittevaralist kahju;
- seetõttu nõuab ta 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Riigikohtu seisukohad
Riigikohus ei välistanud, et:
1. Selline juhtum võib olla raviviga
See, et vale ravim anti patsiendile (ka vangile), võib kujutada endast raviteenuse osutamisel tehtud viga.
2. Kahju tekkimine ei ole põhimõtteliselt välistatud
Kohus sõnas selgelt: kahju tekkimine ei pruugi olla välistatud ka olukorras, kus patsient tegelikult vale ravimit ei võta.
See tähendab, et ohtlik olukord ise võib teatud juhtudel olla käsitatav õigusrikkumisena, mille tagajärjeks võib olla kahju.
3. Selline vahejuhtum võib minna patsiendikindlustuse alla
Kohus viitab, et ravimi vale jagamine on üks neist olukordadest, mis võib olla käsitatav patsiendikindlustuse alusel hüvitatava raviveana.
See on oluline tähelepanek tulevikku, sest patsiendikindlustus katab juhtumeid, kus patsiendile tekitatakse kahju raviteenuse käigus.
Minu analüüs ja hinnang
Kas kahju tegelikult tekkis?
Olukorras, kus vang ei võtnud
vale ravimit, on reaalse kahju tekkimine objektiivsel hinnangul väga
kaheldav.
Jah — vale ravimi jagamine on eksimus. Jah — olukord võib tekitada ebakindlust
ja häiritust.
Kuid:
- füüsilist tervisekahjustust ei tekkinud,
- ohu realiseerumine jäi ära patsiendi enda tähelepanelikkuse tõttu,
- kahju ulatus on äärmiselt piiratud – pigem hetkeline ebameeldiv emotsionaalse reaktsiooni episood.
Selliste olukordade puhul tuleb arvestada ka ühiskonnas elamise riski ja eksimuste paratamatusega.
Kõik väikesed eksimused ei saa kaasa tuua hüvitist
Elu argipraktikas ei ole mõistlik ega ka kohtupraktikale vastav, et iga väiksem tehniline viga meditsiini- või teenindusprotsessis tooks kaasa mittevaralise kahju hüvitamise. Ühiskondlikult on põhjendatud seisukoht, et teatud pisivigade riski kannavad ühiskonna liikmed ühiselt, ilma et see alati tooks kaasa rahalise hüvitamise kohustuse.
Vangilt nõutud 10 000 eurot on selgelt ülemäärane
Kohtupraktika järgi jäävad mittevaralise kahju hüvitised:
- pisiintsidentide puhul reeglina mõnesaja kuni mõne tuhande euro vahele,
- ainult raskete ja väga raskete tagajärgede korral tõusevad summad sellest kõrgemale.
Juhtum, kus vale ravim jäi võtmata, ei saa kuidagi õigustada kümmet tuhandet eurot.
Kas patsiendikindlustuse (TOKVS) alusel saaks sellist kahju hüvitada?
Isegi kui eeldada, et tegu oleks patsiendikindlustuse juhtumiga, rakendub TOKVS § 20 p 3, mille järgi: ei hüvitata kahju, mille eeldatav suurus on alla 200 euro.
Antud olukorras:
- füüsilist kahju ei olnud,
- emotsionaalne häiritus, kui üldse, jääb selgelt alla 200 euro suuruse lävendi.
Seega patsiendikindlustus sellist nõuet ei kata isegi teoreetiliselt.
Kokkuvõte
- Vale ravimi manustamine on raviviga ja teoreetiline kahju ei ole välistatud – Riigikohus kinnitab seda.
- Kuid tekkiva kahju ulatus sõltub konkreetsest olukorrast.
- Kui ravim jäi võtmata, on kahju väga väike või olematu.
- 10 000 eurone nõue ei ole proportsionaalne ega kooskõlas kohtupraktikaga.
- Isegi patsiendikindlustuse süsteemis rakenduks kahju mittetasumise lävend (alla 200 euro), mistõttu hüvitist ei makstaks.