Ravivead

Moraalse kahju hüvitamine ravivigade puhul

Meditsiinis tuleb aeg-ajalt ette inimlikust veast juhtuvaid juhtumeid, kus patsiendid saavad kergemaid ja raskemaid tervisekahjustusi või patsient sureb. Üldistatult võib öelda, et raviveaga on tegemist siis, kui arst pole tegutsenud selliselt (mh jätab midagi tegemata), nagu see on kohane mõistlikule, kogenud ja kompetentsele arstile.

Ravivigasid olukordi tuleb ette nii igapäevaravis (nt eksib arst diagnoosiga, manustab vale ravimit, tehakse vale veregrupiga vereülekanne, juhtub eksimus operatsioonil vms) kui ka esteetilises-plastilises kirurgias (arsti eksimusest tulenevalt on inimese välimus rikutud).

Arsti poolt osutatav tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal (Euroopa Liidu tasemel) ning seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajadusel peab tervishoiuteenuse osutaja saatma patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Seega ravivea kahtluse korral kontrollitakse, kuidas oleks analoogset ravi osutanud teine keskmine arst. Loe siit ka pikemat selgitust, mis on raviviga ja mis mitte.

Kes hüvitab raviveast tingitud kahju?

Meditsiinitöötaja põhikohustused on tervishoiuteenuse osutamise kohustus, patsiendi teavitamise ja teavitatud nõusoleku saamise kohustus, saladuse hoidmise kohustus ning dokumenteerimiskohustus. Nende kohustuste rikkumine (mh olukorras, kus selle tagajärjel on tekkinud raviviga), võib kaasa tuua vastutuse.

Kohustuslikku vastutuskindlustust (nagu autojuhtidele on liikluskindlustus) Eesti arstidel veel ei ole, kuigi see aitaks vastutusest tulenevaid nõudeid patsiendi jaoks kiiremini ja kergemini rahuldada. Viimastel aastatel on siiski tööle hakanud arstide vastutuskindlustust koostav töögrupp ja loodetavasti hakkab lähimatel aastatel Eestis kehtima nn patsiendikindlustus.

Paljudel haiglatel ja ka Eesti Arstide Liidul on küll sõlmitud vabatahtlik vastutuskindlustuse leping, mispuhul kahju korvab kindlustusselts, aga see ei pruugi aidata moraalse kahjuga seoses – eriti olukorras, kus inimene ise ei oska või ei julge moraalse kahju korvamist nõuda. 

Kui suured on hüvitised?

Haiglatega seotud moraalse kahju hüvitiste suurust katab Eestis saladuseloor, sest haiglad sõlmivad moraalse kahju hüvitamisel sageli konfidentsiaalsuslepingud. Avalik kohtupraktika annab mingi indikatsiooni, aga see ei näita õiglaste hüvitiste suurust.

Vaata siit näiteid Eesti kohtupraktikast ravivigade korral » 
Mida teha, kui kahtlustad, et tehtud on raviviga? »